Arvustus käsitleb Sanna Kartau autofiktsionaalset teost „Ma usun ihasse“

Müürilehe arvustuse keskmes on Sanna Kartau 2026. aastal ilmunud teos „Ma usun ihasse“, mis käsitleb romantilist kinnismõtet, suhteid, seksuaalsust ja autori kogemust Eesti kultuuriväljal. Arvustuse kohaselt moodustavad kunst ja päriselu teoses autofiktsionaalse terviku, kus isiklikkus on läbiv, kuid teemade tasakaalustamine hoiab raamatu üheplaaniliseks muutumast. Teost seostatakse Chris Krausi ja teiste kaasaegse angloameerika kirjanduse obsessiivseid naispeategelasi kujutavate teostega.