Keelekäsitlus liigub masinamudelist iseorganiseeruva süsteemi poole

Müürilehe loos võrreldakse 20. sajandi keeleteadlaste arusaama keelest korrastatud ja täiustatava masinaga tänapäevasema käsitlusega, mis näeb keelt iseorganiseeruva süsteemina. Johannes Aaviku ja Johannes Voldemar Veski keeleuuendust seostatakse sooviga muuta eesti keel reeglipärasemaks ja otstarbekamaks. Artiklis rõhutatakse, et tegelik keelekasutus ei allu täielikult standardiseeritud reeglitele, sest sõnade tähendused, vormid ja grammatika muutuvad ajas.