Islandi ürgse looduse kuvand varjab inimtegevuse mõju maastikule

Müürilehe käsitluse järgi on Islandi tänapäevased kõledad ja puudevaesed maastikud suuresti kujunenud viikingiajast alates toimunud metsaraie, karjakasvatuse ja ehitustegevuse tagajärjel. Enne püsiasustuse tekkimist oli umbes 65 protsenti saarest taimestikuga kaetud ning ligikaudu veerandil alast kasvas madal võsamets. Artikli kohaselt on viimase 1100 aastaga kadunud erosiooni tõttu umbes 40 protsenti Islandi mullast, samal ajal kui romantiline looduskuvand hakkas laiemalt kujunema alles 19. sajandil.