Inimjäätmete kasutamine väetisena eeldab ohutumat ringlussevõttu

Inimese uriini ja ekskrementide kasutamine väetisena on Müürilehe käsitluse järgi ajalooliselt taandunud terviseriskide, kanalisatsiooni arenguga seotud põhjuste ja odavate mineraalväetiste tõttu. Keskkonnakeemik Ivar Zekkeri sõnul sisaldavad tänapäevased väljaheited ja reoveesete ka ravimijääke, mikroplasti ning PFAS-ühendeid, mistõttu vajavad nende taaskasutamise lahendused täiendavaid biotehnoloogiaid. Kohalikul tasandil võib uriini ja väljaheidete kompostimine pakkuda toitainete ringlussevõtu võimalust, kuid linnasüsteemide ümberkujundamine oleks tehniliselt ja majanduslikult keerukas.