Geenikaart kirjeldab otsmikusagara muutusi aju vananemisel

Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis ligi 1500 doonori ajukoe põhjal enam kui 6,3 miljonit geeniekspressiooni profiili ja koostas seni suurima inimese otsmikusagara geenikaardi. Uuringu järgi stabiliseerub geenide aktiivsus selles piirkonnas umbes 24. eluaastaks, kuid pärast 65. eluaastat toimub taas ulatuslikum ümberkorraldus. Andmed võivad aidata paremini mõista aju vananemist, vaimse võimekuse langust ning dementsuse ja Parkinsoni tõvega seotud muutusi.